Uurimise all on õppetöö ainetes

LOMR.09.014 Inimese anatoomia ja füsioloogia alused – kontaktõpe toimub loengutel

LOMR.09.032 Inimese anatoomia ja füsioloogia (koos praktikumiga) – kontaktõpe toimub loengutel ja praktikumides

Õppekavad: geenitehnoloogia (2464), ökoloogia ning elustiku kaitse (3262), bioloogia (2463)

Algse olukorra kirjeldus

Ainekava läbivad igal õppeaastal 110-130 üliõpilast, kellest enamik on bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased. Koolitaja seisukohalt on suurte loengukursuste hoidmine kasulik seepärast, et   võimaldab harida suurt hulka õppijaid korraga auditooriumis majanduslikult efektiivsel viisil arvestadades üliõpilasele välja antud EAP hinda. Väljaantud EAP hulk on aga üks põhiparameetereid, mille alusel toimub õpperaha jagamine haridussüsteemis. Seega on vähetõenäoline, et lähiajal õnnestub suurtele rühmadele suunatud loengud täielikult asendada väikestele rühmade suunatud auditoorse kontaktõppega.

Grandi eesmärgiks on uurida suurtele rühmadele suunatud loengute kasuteguri suurendamise võimalusi inimese anatoomia ja füsioloogia aluste loengukursuse näitel loodus ja täppisteaduste valdkonnas.

Kavandatavad muutused

Kavandatud on kolm muutust: 1) peale loengut iseseisva tööna tehtavad järeltestid, 2) tagasiside iga loengu lõpus ja 3) videoklippide kasutamine loengutes.

1. Loengumaterjali kinnistamine peale loengut

• Üldlevinud on seisukoha järgi enamus üliõpilasi ei hakka omaalgatuslikult loengumaterjaliga edasi tegelema peale loengut (Karm, 2013). Ilma järgneva tegevuseta haihtub loengus kuuldu suhteliselt kergesti. Seepärast peab olema konkreetne ülesanne, mis neid suunaks õpitava teemaga pärast loengut edasi tegelema. Ka aitab õppeainega pidev tegelemine paremini ja süsteemsemalt seostada uut õppematerjali varem õpituga.
• Olen valmistanud Moodle’sse valikvastustega harjutustestid*^, **, mis aitavad õppijatel iseseisvalt materjali omandada. Käesoleva grandi raames planeerin nende põhjal valmistada loengu järgsed õppe järeltestid, mida saab lahendada piiratud aja jooksul (näiteks nädala jooksul peale loengut) , aga piiramatu arv kordi. Testide punktid lähevad arvesse lõpphinde kujunemisse koefitsendiga 0,5. Seega, kõigi testide 100% sooritamine annab lõpphindesse 50%. Selline tingimus peaks olema mõjus stiimul testide sooritamiseks.

   * https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=3779

** https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=2683

2. Tagasiside iga loengu lõpus

• Tagasisidet on vaja iga loengu lõpus, eksamitulemused semestri lõpus jäävad hiljaks, et õppimises ja õpetamises muutusi teha (Karm, 2013). Kiire tagasiside annab võimaluse teha muutusi järgmises loengus või seminaris.
• Tagasisidet kogutakse iga loengu lõpus kas kirjaliku kiirküsitlusena (stiilis 3-2-1 )või Moodle küsitlusena. Võrreldakse kumb tagasiside andmise viis töötab paremini ja meeldib osalejatele rohkem.

3. Videoklippide kasutamise mõju uurimine loengutes

• Videoklippide kasutamise kohta loengutes on vastakaid seisukohti . Kindlasti teevad nad loengu interaktiivsemaks ja vaheldusrikkamaks. Samas on oht liiga pikkade ja struktuuritute klippide näitamisega muuta õppijad passiivseks ja kulutada asjatult loenguaega. Intervjuudes on tudengid avaldanud arvamust, et ise nad oma vabast või iseseisvale õppele planeeritud ajast niisuguseid „asju“ tõenäoliselt vaatama ei hakkaks. See on oluline argument, miks asjakohaseid videoklippe võiks koos auditooriumis vaadata, aga nende hulk ja pikkus peab olema optimaalne ja hästi seostatud loengu sisuga. Videoklippide juurde töötatakse välja küsimused või ülesanded, mis suunavad üliõpilasi neid klippe sihipäraselt vaatama.

• Nendes ainetes on planeeritud 12 ühisloengut. Sissejuhatava ja kokkuvõtva loengus jätan eksperimendist välja. Planeerin umbes pooled loengud pidada klassikalises stiilis ja pooled interaktiivses stiilis.

Andmete kogumine

• Järeltestide tulemused.
• Eksamitesti tulemused.
• Klassikalise ja interaktiivse loengu võrdlemiseks töötan välja tagasiside küsitluse Moodle’s, kus eri loengutüüpe tuleb hinnata paaride kaupa.
• Üliõpilaste tagasiside.

Andmete analüüsi plaan

• Muutuste mõju kvantitatiivseks analüüsimiseks õppekvaliteedile kasutan eksamiteste. Olen üle viie aasta kasutanud valikvastustega teste üldeksami osana. Küsimusi on mul seal palju, kuid kõige rohkem kasutatud küsimusi planeerin kasutada muutuste mõju kvantitatiivseks hindamiseks. Kui seda eksperimenti saaks korrata vähemalt kaks aastat järjest, siis on tõenäoline, et saab detekteerida statistiliselt usaldusväärsed kvantitatiivseid muutusi õppekvaliteedis.
• Klassikalises stiilis ja interaktiivses stiilis loenguid kavatsen võrrelda kvalitatiivselt ankeetküsitluste kaudu.

Kirjandus:

• Dolnicar S (2005) Should We Still Lecture or Just Post Examination Questions on the Web?: the nature of the shift towards pragmatism in undergraduate lecture attendance, Quality in Higher Education, 11:2, 103-115, DOI: 10.1080/13538320500175027
• Exeter DJ, Ameratunga S, Ratima M, Morton S, Dickson M, Hsu D, Jackson R (2010) Student engagement in very large classes: the teachers’ perspective, Studies in Higher Education, 35:7, 761-775, DOI: 10.1080/03075070903545058
• Gibbs G, Jenkins A (2014) Teaching Large Classes in Higher Education: How to Maintain Quality with Reduced Resources. Books.google.com.
• Karm M (2013) Õppemeetodid kõrgkoolis. Primus.
• Miller CJ, McNear J, Metz  MJ (2013) A comparison of traditional and engaging lecture methods in a large, professional-level course. Adv Physiol Educ 37: 347–355.