1980-1981 TRÜ eksperimentaalfüüsika ja orgaanilise keemia kateedrites insenerina.

1981‑1991 geneetika ja tsütoloogia kateedris ning elutegevuse hormonaalse regulatsiooni laboris inseneri, vaneminseneri, nooremteaduri, teaduri, vanemteaduri ja vanemõpetaja ametikohtadel.

1991‑1993 töötasin TÜRMKI vanemteadurina ja vanemõpetajana.

1993 viidi mind üle zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi (ZHI) 0.5 lektori ja 0.5 vanemteaduri ametikohale. Samal aastal valiti 0.5 vanemteaduri ja määrati 0.5 dotsendi ametikohale.

1994 valiti ZHI üldzooloogia dotsendiks.

1999 valiti ZHI üldzooloogia dotsendiks

2004 valiti ZHI üldzooloogia dotsendiks

2009 valiti TÜMRI arengubioloogia dotsendiks

2015 valiti TÜMRI arengubioloogia lektoriks

1980. aastal lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli Bioloogia‑ ja geograafiateaduskonna   geneetika ja tsütoloogia kateedri ja sain bioloog-tsütoloogi ja bioloogia-keemiaõpetaja kutse. Seega võib öelda, et 50% oma profesionaalsest ettevalmistusest olen õpetaja.

1980-ndatel defineerisin enda jaoks pedagoogika üldeesmärgi: see on protsess, mille käigus õpetamine muutub iseõppimiseks. Üldise printsiibina on see kehtiv ka tänases päevas. Iga üksikisiku jaoks on haridustee muidugi individuaalne, kuid selle tee alguses vajab inimene rohkem suunamist, hiljem on ta järjest rohkem vastutav ja vaba oma valikute eest ja kujundab oma elu ja saatust ise. Piir nende kahe seisundi vahel ei ole muidugi kunagi väga selge ja täpne, kuid üldine tendents on selle nihkumine haridustee alguse suunas. Nii peaksid 2010-ndatel ülikooli astunud tudengid olema vabamad ja sõltumatumad oma valikutes, kui 1980-90-ndatel ülikooli lõpetanud. Oma akadeemilise karjääri jooksul jälginud ja mõtisklenud selle protsessi üle.

Koolitused ja kogukonnad.

2000-ndatel keskel ja eriti 2010-ndate alguses hakkasin tunnetama, et vaja on värskendada ja uuendada oma õpetamiskontseptsiooni. Seetõttu olen osalenud erinevatel koolitustel (lisatud tunnistuste koopiad pdf-na) ja ka õppejõudude kollegiaalse tagasiside ja kogemuste vahetamise kogukondades: Vanemuise-Riia õppelinnaku kogukond, mille moderaatoriks on Taavi Vaikjärv ja TÜMRI „parimate praktika“ kogukonnas. Taoliste kogukondade ellukutsumist pean väga vajalikuks, sest suhtleme küll palju üliõpilastega, loeme ja kuuleme kolleegide teadustööst, kuid enamasti puudub täielikult ülevaade mida, kuidas ja miks teevad kolleegid õppejõuna.

1. Minu jaoks on olnud vajalik enesearengu suunaja üliõpilate tagasiside. Kui rääkida koondhinnete dünaamikast ajas (vt üldine fail „curriculum_vitae_Raivo Raid_2016“), siis arvan, et nende lõputu kasv ei ole võimalik. Hinded kõiguvad aastate lõikes vahel arusaamatutel põhjustel. Siin olen enda jaoks eesmärgiks seadnud saada oma õppeainetes kõrgemat hinnet 4-st. Väga kramplik kõrgetele hinnetele orienteerumine halvab õppejõu loomingulisust katsetada uusi metoodikaid õppetöös.
2. Kolleegide tagasidet pean vähemalt sama oluliseks kui üliõpilaste oma, kuigi seda olen olen saanud vähem. Ise olen küll juba aastaid külastanud nooremate kolleegide loenguid, et olla kursis, mida õpetatakse. Vahel oleme nendega ka hiljem arutanud kuidas midagi teha oleks parem.

• Viimasel õppeaastal oleme Martin Kärneriga vastastiku auditoorset õppetööd külastanud ja hiljem mõtteid vahetanud õpetamise üle.
• Kutsusin kollegiaalse kogukonna liikmed Taavi Vaikjärv, Kalle Olli ja Tõnu Oja oma Inimese anatoomia ja füsioloogi aluste loengut kuulama. Sain loengu kohta peamiselt kiitvat tagasisidet, mis mind muidugi innustas, ja ka mõningaid häid nõuandeid ja ideid.
• Käisin Tõnu Oja loengut Digitaalfotograafia ja pilditöötlus ja osalesin järgneval arutelul.